Sääsed – miks nad on?

Mõnusaid suveõhtuid rikuvad nii Eestis, Ameerikas, Aafrikas kui ka peaaegu igalpool maakeral verd imevad sääsed. Verd imevad sääsed levitavad ka haigusetekitajaid (malaaria, kollatõbi jm) ja seega võivad nad olla lausa eluohtlikud.

Kuidas sääsed arenevad?

sääsevastne lähivaates

Kõik sääsed arenevad täiskasvanuks nelja etapi kaudu: muna, vastne, nukk ja valmik. Munast valmikuks saamine kestab kümmekonnast päevast nelja nädalani ja sõltub:

  • keskkonnatemperatuurist
  • toidu hulgast
  • vee keemilistest omadustest

Emane sääsk muneb umbes 200–300 muna. Munast kooruvad vastsed elavad üldiselt seisvas vees ning söövad seal pisiorganisme ja orgaanilist hõljumit, mida nad filtreerivad veest. Vastsed nukkuvad samuti vees. Nukust kooruvad valmikud on siis meile tuntud tillukesed, suhteliselt halvasti lendavad haprad putukad.

Sääse eluviis

Enamuse elust veedavad valmikud varjulistes põõsastikes,  rohus ja metsaservades. Nad lendavad vaid niiske ja tuulevaikse ilmaga, kuiva päikesepaistelise kätte sääsed ei tiku ja tuuline ilm on neile täiesti talumatu.

Millal ja miks sääsed inimesi ründavad?

Ainult emased sääsed imevad verd, sest nad peavad munemise tervis saama korraliku kõhutäie. Just verest saadud valke kasutatab emane sääsk munade arenguks. Loomade veri on sääskedele kui energiajook pikamaasportlasele: teist nii kontsentreeritud valgu- ja energiaallikat looduses lihtsalt pole.

Sääsk verd imemas
  • sääsk puurib läbi naha nii kaua, kuni jõuab sobiliku kapillaarini
  • imeb oma kehakaaluga võrreldes kahe- kuni kolmekordse koguse verd
  • imetava vere hüübimise vältimiseks ”süstib” sääsk ohvrisse oma süljenäärmete eritist

Pärast vereimemist lendab emane sääsk (vaevaliselt, sest kõhutäis on raske) seedima. Umbes nädala möödudes hakkab ta munema. Pärast munemist võib emane sääsk aga taas verd imeda ja uuesti muneda. Selline vereimemise-munemise tsükkel võib toimuda suve jooksul mitu korda.

Isased sääsed kasutavad oma iminokka üksnes taimedelt mahla imemiseks. Üsna varsti pärast paaritumist isased sääsed hoopis surevad.

Kuidas leiavad ohvrid?

Peamiselt süsihappegaasi järgi: sääsed tunnevad selle lõhna juba mõnekümne meetri kauguselt. Ohvrile lähemale jõudes orienteerub sääsk soojuskiirguse ja niiskuse järgi. Vahetus läheduses (mõni meeter) kasutavad sääsed nägemismeelt.

Enne vihma on sääsed eriti aktiivsed, sest siis pole päikest ja õhk on niiskem, mis võimaldab sääskedel mugavalt lennata. Eelkõige tähendab saabuv vihm sääskedele hulgaliselt uusi veekogusid, kuhu muneda.

Kuidas levitavad haigusi?

Sääsed levitavad muuhulgas malaariat ja kollapalavikku, kusjuures haigusetekitajad elavad sääskede süljenäärmetes. Õnneks on Eesti suvi liiga lühike ja külm, et need haigusetekitajad suudaksid sääskedes areneda.

Väiksem tõenäosus sääselt haiguse saamiseks  on see, et nakatumine toimub sääse iminoka külge jäänud nakkust tekitavatest pisikutest. See on vähetõenäoline, sest enamik pisikuid ei talu õhuhapnikku, pealegi ei tule täisimenud sääsk kunagi kohe teist korda järjest imema.

Rohkem infot selle kohta, keda sääsed ligi meelitavad leiab sellest videost ja põhjalikuma artikli leiab siit.

Leave a Reply