Ökoloogia: biootilised tegurid 1. osa


Ökoloogia
 – on bioloogia teadusharu, mis uurib elusorganismide vastastikmõju teiste organismidega, füüsilise ja keemilise keskkonnaga. Tegureid, mis ühte organismi mõjutavad, nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. Need jagunevad omakorda kaheks: biootilised ja abiootilised ökoloogilised tegurid. Need saavad organismi elutegevust kas soodustada või kahjustada. Sama tegur võib olla ühe organismi jaoks elutegevust soodustav, kuid teisele surmav, näiteks hapniku olemasolu. Obligatoorsetele aeroobsetele bakteritele on see eluliselt vajalik, kuid obligatoorsetele anaeroobidele on 21% hapniku sisaldus õhus surmav.

Biootilised ökoloogilised tegurid ehk organismide vastastikmõju

Biootiliste ökoloogiliste tegurite all mõistetakse kõiki elusa looduse tegureid, mis tulenevad organismide kooselust. Eraldi võib välja tuua inimtegevuse mõju, mida nimetatakse antropogeenseks teguriks.

Näiteks mõjutavad metskitse elusad taimed, millest ta toitub kui ka kiskjad, kes temast toituvad. Seega on biootilised tegurid, mis metskitse mõjutavad haavad, kased, hundid ja ilvesed, aga ka parasiidid, näiteks väike maksakaan.

Organismide vastastikune suhe võib olla kõigile osapooltele kasulik (+/+), ainult ühele osapoolele kasulik (+/0 või +/-) või kõigile kahjulik (-/-). Tulenevalt organismide vastasmõjust saab eristada sümbioosi (+/+), kommensalismi (+/0), konkurentsi (-/-), parasitismi (+/-), kisklust (+/-) ja herbivooriat (+/-).

Sümbioos

Sümbioos on kahe liigi vastastikku kasulik kooselu; sageli on ühe osalise elu ilma teiseta võimatu. Sel juhul nimetatakse seda mutualismiks. Kui vaadata inglise keelset kirjandust, siis leidub nendele mõistetele ka teistsuguseid definitsioone, kuid lähtume eelnevalt mainitutest.

Oluline on meeles pidada, et sümbioos on kahe erineva liigi vahel. Näiteks, kui hundikari püüab koos kinni põdra, siis pole huntide vahel tegemist sümbioosiga.

Samblik ehk jägal

Hea näide sümbioosist, on samblik ehk jägal. Kaks erinevat liiki on üksteisest täielikus sõltuvuses ning tunduvad meile olevat justkui üks organism, mida on näha ka nimetusest – samblik. Sambliku puhul saavad mõlemad liigid üksteisest kasu. Seen saab vetikalt orgaanilist ainet, mida ta ise fotosünteesida ei suuda. Vetikas omakorda saab kaitset ning seen aitab säilitada niiskust ja koguda toitaineid.

Joonis 1. Kollane lõhnasamblik

Mükoriisa ehk seenjuur

Mükoriisa ehk seenjuur on kompleksorgan, mis koosneb taimejuure- ja seenerakkudest. Tegemist on seeneniitidega kaetud või läbipõimunud taimejuurtega. Seeneniidistikud on ligikaudu 100 korda peenemad ning saavad seetõttu taimi nende enda juurtest paremini vee ja mineraalainetega varustada. Seen saab taimelt aga orgaanilisi aineid, kuna ta ise ei suuda fotosünteesida. Arvatakse, et seen saab ligikaugu 30% taime poolt omastatavast süsinikust. Seda kulutab ta tiheda seeneniidistiku ehk mütseeli ehitamiseks, viljakeha tootmiseks ja muuks elutegevuseks.

Joonis 2. Vasakulpool on näha lihtsalt juurt ja paremalpool mükoriisat.

Mükoriisa

Kasutatud allikad:

Biootiline tegur

Metskits

Samblik

Mükoriisa

Leave a Reply