Mõõtemääramatus: süstemaatiline mõõteviga

Süstemaatiline viga on üks kahest põhilisest mõõtemääramatuse liigist. See hõlmab nii mõõteriistast tulenevat viga kui ka mõõtja enda eksimust, mis on mõlemad paratamatud nähtused.

Süstemaatiline viga mõjutab mõõtetulemust kindlas suunas. Näiteks väga palaval päeval metallist joonlauda kasutades on kõik mõõtmised reaalsusest väiksemad, sest kuuma ilma tõttu on metall paisunud (joonlaud muutub pikemaks). Vältimatult jäävad kellad aja jooksul natukene aeglasemaks ning see põhjustab meie kõigi igapäeva asjaajamistes süstemaatilist viga.

Süstemaatiline viga esineb ka siis, kui eksida mõõtmismeetodis. Vedeliku ruumala mõõtmisel mõõteklaasis tekib viga, kui mõõteklaas ei ole täpselt vertikaalses asendis. Sellisel juhul on mõõtetulemus alati natukene suurem või väiksem sõltuvalt sellest, mis poolt klaasi vaadata (vasakpoolne joonis). Lisaks sellele tekib süstemaatiline viga, kui mõõtja silmad ei ole vedelikuga ühel joonel (parempoolne joonis).

Kasutatud allikad:

Tsokos, K. A. “Uncertainties and Errors.” Physics for the IB Diploma. 6th ed. Cambridge: Cambridge UP, 2014. 7-9. Print.

Leave a Reply