Lahused ja lahustuvus

Looduses ja tehnikas omavad lahused suurt tähtsust. Taimed omandavad vajalikke aineid lahuste kujul. Kõik looduslikud veed kujutavad endast ka lahust, kus vees on lahustunud mitmesugused ained: sulfaadid, karbonaadid jt. Ka limonaad on lahus, kus on lahustunud süsinikdioksiid.   Järgnev video näitab, mida täpselt kujutab endast lahus. 

Lahus

Lahus koosneb lahustist ja lahustunud ainest (ainetest). Lahustiks nimetatakse seda komponenti, mille agregaatolek  lahustumisprotsessis ei muutu. Näiteks keedusoola lahustamisel vees on vesi lahustiks ja sool lahustatavaks aineks. Kui mõlemad komponendid on ühes ja samas agregaatolekus, loetakse tavaliselt lahustiks seda komponenti, mille kogus lahuses on suurem. Lahused võivad olla nii gaasilised, tahked ja vedelad. 

Igal ainel on olemas küllastumispunkt, millest alates rohkem ei saa lahustatavat ainet lahusesse lahustada ning sellepärast saab lahused jagada küllastunud ja küllastumata lahusteks. 

Küllastunud lahus on lahus, kus mingil kindlal temperatuuril ainet enam ei lahustu. 

Küllastumata lahuses saab aga samal temperatuuril veelgi ainet lahustada. 

Lahustuvus

Aine lahustuvus iseloomustab aine sisaldust küllastunud lahuses. Lahustuvust väljendatakse lahustunud aine massina (grammides) 100 g lahusti kohta küllastunud lahuses.  Aineid eristatakse kolme rühma vastavalt ainete lahustuvusele:

  • vees lahustuvad – Kui 100 g vees lahustub tahket ainet üle 1 g. 
  • vähelahustuvad – Kui 100 g vees lahustub ainet vahemiksu 0,1-1g. 
  • praktiliselt mittelahustuvad – Kui aine lahustub alla 0,1 g. 

Lahustumist mõjutab nii lahuse segamine, temperatuur kui ka lahustatava aine peenestatus. 

Segamine  kiirendab ainete lahustumist.  Sel põhjusel segatakse ka tee sisse pandu suhkrutükke. 

Soojendamisel (temperatuuri tõstmisel) lahustumine enamjaolt suureneb. Vastupidine efekt toimub aga gaaside puhul, kus temperatuuri tõstmisel gaaside lahustuvus vedelikes väheneb. Sellepärast peabki Coca-Cola pudelit hoidma külmas. Soojas hoitud Coca-Cola pudeli avamisel eraldub palju rohkem süsinikdioksiidi ning tekib oht, et võid endale natuke koolat peale valada. 

Gaaside lahustuvus sõltub ka rõhust. Mida väiksem on rõhk seda väiksem on gaasi lahustuvus. 

Eelneva jutu ilmestamiseks on väga head katsevideod saadaval siit.

 Lisainfot

Lahuste koostist väljendatakse massiprotsendi, molaarsuse ja moolimurdude abil, mille kohta leiab asjaliku infot Tartu Ülikooli teaduskooli materjalidest

Leave a Reply