Nuputamisülesanded

Ülesanne 1

Teie ees on malelaud ning selle kõrval 8 merekivi, mille sees on peidus iidne kuri vaim. Kuri vaim vallandub juhul, kui vähemalt kaks merekivi on malelaual samal joonel horisontaalselt, vertikaalselt või diagonaalselt.
Teie ülesanne on merekivid malelauale paigutada selliselt, et iidne kuri vaim kividest välja ei pääseks ja rannarahvast kimbutama ei hakkaks.

Vastus:

Siin on kaks lahendusvarianti. Millel on pööramisest tulenevalt 4 variatsiooni.

Tavaliselt lahendatakse ülesanne katsetamisega. Aga võimalik on kasutada ka loogikat. Me teame, et iga kivi peab olema eraldi reas vertikaalselt ja horisontaalselt. Samuti me teame, et 4 kivi peab olema valgel ruudul ja 4 mustal ruudul.

Ülesanne 2

Teie ees on kalake, kes ujub vastuvoolu. Kalake on aga väsinud ja tahaks pärivoolu ujuda.
Teie ülesanne on kalakest aidata ning muuta vaid kolme tiku asukohta nii, et kala saaks vooluga samas suunas ujuda.

Vastus:

Ülesanne 3

Teil on kasutada paber, mis on jaotatud kaheksaks ruuduks. Igal ruudul on numbrid 1-8 (mõlemal pool samad numbrid).
Teie ülesanne on paber kokku voltida selliselt, et kõik numbrid oleksid üksteise alla järjestatud. Number 1 kõige pealmine ja number 8 kõige all. Voltida võib vaid mööda jooni, st ruute kolmnurkadeks vm kujunditeks voltida ei tohi.

Vastus:

Lahenduskäike on mitmeid. Üks neist on järgmine:

  • Võta paber ette selliselt nagu ülaltoodud pildil.
  • Voldi paber vertikaalselt keskelt kokku nii, et 4 on 1 peal, 7 on 8 peal jne.
  • Voldi allesjäänud neljane ruudustik horisontaalselt keskelt kokku. Nii, et 5 läheb 4 peale ja 6 läheb 7 peale.
  • Volditud paberi keskel on koos 4 ja 5. Voldi need koos number 6 peale. Välimine paber koos 1 ja 2ga jäävad paigale.
  • Voldi 1 ja 2 paksema osa peale.

Ülesanne 4

Kohalik kalamees tahtis teha hästi püüdvat kalavõrku. Välja aga tuli hoopis veider muster, mida näete allpool.
Teie ülesanne on ära lugeda, mitu ruutu on selles mustrifragmendis.

Vastus:

Mustris on kokku 24 ruutu.

Loe edasi

Sääsed – miks nad on?

Mõnusaid suveõhtuid rikuvad nii Eestis, Ameerikas, Aafrikas kui ka peaaegu igalpool maakeral verd imevad sääsed. Verd imevad sääsed levitavad ka haigusetekitajaid (malaaria, kollatõbi jm) ja seega võivad nad olla lausa eluohtlikud.

Kuidas sääsed arenevad?

sääsevastne lähivaates

Kõik sääsed arenevad täiskasvanuks nelja etapi kaudu: muna, vastne, nukk ja valmik. Munast valmikuks saamine kestab kümmekonnast päevast nelja nädalani ja sõltub:

  • keskkonnatemperatuurist
  • toidu hulgast
  • vee keemilistest omadustest

Emane sääsk muneb umbes 200–300 muna. Munast kooruvad vastsed elavad üldiselt seisvas vees ning söövad seal pisiorganisme ja orgaanilist hõljumit, mida nad filtreerivad veest. Vastsed nukkuvad samuti vees. Nukust kooruvad valmikud on siis meile tuntud tillukesed, suhteliselt halvasti lendavad haprad putukad.

Sääse eluviis

Enamuse elust veedavad valmikud varjulistes põõsastikes,  rohus ja metsaservades. Nad lendavad vaid niiske ja tuulevaikse ilmaga, kuiva päikesepaistelise kätte sääsed ei tiku ja tuuline ilm on neile täiesti talumatu.

Millal ja miks sääsed inimesi ründavad?

Ainult emased sääsed imevad verd, sest nad peavad munemise tervis saama korraliku kõhutäie. Just verest saadud valke kasutatab emane sääsk munade arenguks. Loomade veri on sääskedele kui energiajook pikamaasportlasele: teist nii kontsentreeritud valgu- ja energiaallikat looduses lihtsalt pole.

Sääsk verd imemas
  • sääsk puurib läbi naha nii kaua, kuni jõuab sobiliku kapillaarini
  • imeb oma kehakaaluga võrreldes kahe- kuni kolmekordse koguse verd
  • imetava vere hüübimise vältimiseks ”süstib” sääsk ohvrisse oma süljenäärmete eritist

Pärast vereimemist lendab emane sääsk (vaevaliselt, sest kõhutäis on raske) seedima. Umbes nädala möödudes hakkab ta munema. Pärast munemist võib emane sääsk aga taas verd imeda ja uuesti muneda. Selline vereimemise-munemise tsükkel võib toimuda suve jooksul mitu korda.

Isased sääsed kasutavad oma iminokka üksnes taimedelt mahla imemiseks. Üsna varsti pärast paaritumist isased sääsed hoopis surevad.

Kuidas leiavad ohvrid?

Peamiselt süsihappegaasi järgi: sääsed tunnevad selle lõhna juba mõnekümne meetri kauguselt. Ohvrile lähemale jõudes orienteerub sääsk soojuskiirguse ja niiskuse järgi. Vahetus läheduses (mõni meeter) kasutavad sääsed nägemismeelt.

Enne vihma on sääsed eriti aktiivsed, sest siis pole päikest ja õhk on niiskem, mis võimaldab sääskedel mugavalt lennata. Eelkõige tähendab saabuv vihm sääskedele hulgaliselt uusi veekogusid, kuhu muneda.

Kuidas levitavad haigusi?

Sääsed levitavad muuhulgas malaariat ja kollapalavikku, kusjuures haigusetekitajad elavad sääskede süljenäärmetes. Õnneks on Eesti suvi liiga lühike ja külm, et need haigusetekitajad suudaksid sääskedes areneda.

Väiksem tõenäosus sääselt haiguse saamiseks  on see, et nakatumine toimub sääse iminoka külge jäänud nakkust tekitavatest pisikutest. See on vähetõenäoline, sest enamik pisikuid ei talu õhuhapnikku, pealegi ei tule täisimenud sääsk kunagi kohe teist korda järjest imema.

Rohkem infot selle kohta, keda sääsed ligi meelitavad leiab sellest videost ja põhjalikuma artikli leiab siit.

Loe edasi

Miks mõni asi tundub soojem kui teine?

Puutudes igapäevaelus kokku erinevate esemetega, võib märgata, et mõned esemetest tunduvad katsudes justkui külmemad kui teised. Võrreldes näiteks mõnd toas olevat metalleset raamatuga, tundub raamat käega katsudes millegipärast soojem. Esemete temperatuuri mõõtmisel ilmneb aga, et mõlemad on tegelikult sama temperatuuriga.

Soojusjuhtivus

Pannes metallist lusika kuuma veega täidetud kruusi, muutub lusikas peagi sama kuumaks kui vesi. Ah et miks? Kuuma vee kiiresti liikuvad molekulid panevad kokkupuutel külma metallist lusikaga kiiremini liikuma ka selle molekulid. Nii liigub soojus aina edasi, muutes lusikagi kuumaks. Soojuse edasi liikumisel vesi jahtub, sest annab osa oma kuumusest edasi ning lõpuks on lusikas ja vesi sama temperatuuriga.
Seda protsessi kirjeldab soojusjuhtivus.

  • Soojusjuhtivus ehk soojusenergia kandumine kuumemalt kehalt külmemale molekulidevaheliste põrgete tagajärjel. Soojusjuhtivus on üks soojusülekande vorme.

Lihtsalt öeldes kandub kruusi soojus üle ka lusikale ning sealt omakorda ruumi edasi. Miks näiteks jahtub kohv laual seistes? Põhjus on lihtne: soojus kandub kruusist laiali üle kogu ruumi.  

Hea soojusjuht või mitte?

Seda, kui soe või külm mingi ese meile tundub, tunnetame me nahas asuvate retseptorite abiga. Siiski ei tunneta me asja otsest temperatuuri, vaid seda, kui kiiresti see soojusenergiat meile kas üle kannab või hoopis võtab. Paber pole nii hea soojusjuht kui metall ning seetõttu tunneme me pabermaterjalist raamatut ka soojemana. Lisaks paberile on halvad soojusjuhid ehk soojust mitte ära kandvad veel ka näiteks jää, vesi, klaas, õhk.  

Metall on hea soojusjuht – omandab soojust kiiresti ning kannab hästi soojust üle soojematelt osadelt külmematele. Katsudes käega metalli, „röövib“ metall käesoojust. Muide, sarnasel põhjusel ei tohiks talvel ka keelt jäätunud metalli vastu panna. Inimese keel pole nii hea soojusjuht kui metall ning kuna metall omandab soojust kiiremini kui meie keha toota jõuab, võtab külm metall keelel olevast ilast kogu soojuse. Selle tõttu ila temperatuur langeb ning vesi jäätub keele pindmistes osades, liimideski keele metalli külge. 

Vaata ka samateemalist videot siit.


Testi oma teadmisi! 
 

1. Miks tunnetame pabermaterjalist raamatut soojana?
a) Sest paber omandab soojust kiiresti
b) Sest paber ei kanna soojust ära
c) Sest paber on hea soojusjuht

2. Soojusenergia kandub kuumemalt kehalt külmemale…
a) molekulide lagunemise tagajärjel
b) õhu liikumise tagajärjel
c) molekulidevaheliste põrgete tagajärjel 

3. Metall…
a) ei omanda soojust
b) omandab soojust kiiresti 
c) on halvem soojusjuht kui jää
 


Õiged vastused: 1-b; 2-c; 3-b

Loe edasi