Lahused ja lahustuvus

Looduses ja tehnikas omavad lahused suurt tähtsust. Taimed omandavad vajalikke aineid lahuste kujul. Kõik looduslikud veed kujutavad endast ka lahust, kus vees on lahustunud mitmesugused ained: sulfaadid, karbonaadid jt. Ka limonaad on lahus, kus on lahustunud süsinikdioksiid.   Järgnev video näitab, mida täpselt kujutab endast lahus. 

Lahus

Lahus koosneb lahustist ja lahustunud ainest (ainetest). Lahustiks nimetatakse seda komponenti, mille agregaatolek  lahustumisprotsessis ei muutu. Näiteks keedusoola lahustamisel vees on vesi lahustiks ja sool lahustatavaks aineks. Kui mõlemad komponendid on ühes ja samas agregaatolekus, loetakse tavaliselt lahustiks seda komponenti, mille kogus lahuses on suurem. Lahused võivad olla nii gaasilised, tahked ja vedelad. 

Igal ainel on olemas küllastumispunkt, millest alates rohkem ei saa lahustatavat ainet lahusesse lahustada ning sellepärast saab lahused jagada küllastunud ja küllastumata lahusteks. 

Küllastunud lahus on lahus, kus mingil kindlal temperatuuril ainet enam ei lahustu. 

Küllastumata lahuses saab aga samal temperatuuril veelgi ainet lahustada. 

Lahustuvus

Aine lahustuvus iseloomustab aine sisaldust küllastunud lahuses. Lahustuvust väljendatakse lahustunud aine massina (grammides) 100 g lahusti kohta küllastunud lahuses.  Aineid eristatakse kolme rühma vastavalt ainete lahustuvusele:

  • vees lahustuvad – Kui 100 g vees lahustub tahket ainet üle 1 g. 
  • vähelahustuvad – Kui 100 g vees lahustub ainet vahemiksu 0,1-1g. 
  • praktiliselt mittelahustuvad – Kui aine lahustub alla 0,1 g. 

Lahustumist mõjutab nii lahuse segamine, temperatuur kui ka lahustatava aine peenestatus. 

Segamine  kiirendab ainete lahustumist.  Sel põhjusel segatakse ka tee sisse pandu suhkrutükke. 

Soojendamisel (temperatuuri tõstmisel) lahustumine enamjaolt suureneb. Vastupidine efekt toimub aga gaaside puhul, kus temperatuuri tõstmisel gaaside lahustuvus vedelikes väheneb. Sellepärast peabki Coca-Cola pudelit hoidma külmas. Soojas hoitud Coca-Cola pudeli avamisel eraldub palju rohkem süsinikdioksiidi ning tekib oht, et võid endale natuke koolat peale valada. 

Gaaside lahustuvus sõltub ka rõhust. Mida väiksem on rõhk seda väiksem on gaasi lahustuvus. 

Eelneva jutu ilmestamiseks on väga head katsevideod saadaval siit.

 Lisainfot

Lahuste koostist väljendatakse massiprotsendi, molaarsuse ja moolimurdude abil, mille kohta leiab asjaliku infot Tartu Ülikooli teaduskooli materjalidest

Loe edasi

Silmaringi Õpiveebi piloot Tartus

Projekti ülevaade

Plaan on viia ellu kaasava õpiveebi kontseptsioon, mis loob uue kogukondades uue ajastu IKT-l põhineva kommunikatsioonimudeli. See nihutab fookuse praeguselt hinnete kontrollilt arutelule õpisisu üle. Õpetaja töövahendid muutuvad kaasaegsemaks, mis võimaldab tunde paremini ette valmistada ja neid huvitavamalt läbi viia, samuti suureneb tema töö efektiivsus. Lõppkasusaajatena võidavad õpilased, kelle õpimotivatsioon suureneb ja õpitulemused paranevad.

Projeki käigus loome veebiplatvormi, mida piloteerime Tartu linna koolides. Seejärel kaasame veel 20 kooli, loome veebi lisafunktsionaalsuse ja eestikeelsed veebipõhised õppematerjalid (videod, testid jm). Projekti käigus viime läbi arvuliselt koolitusi, kasvab organisatsiooni tuntus ja suureneb tegevusvõimekus. Luuakse alus õpiveebi laiendamiseks üle Eesti, millega jätkame kohe pärast käesoleva projekti lõppu.

Projekti eesmärk

Minna üle õpiku-ja-tunni (suletud) mudelilt teemapõhisele käsitlusele avatud materjalide (kogu veebis saadav info) ja avatud kommunikatsioonimudelile. Eesmärk on teha koolis õppimine kaasaegseks läbi tänapäevase tehnoloogia kasutamise. Muuta õpetaja-õpilase koostöö sujuvamaks ja tulemuslikumaks. Saavutatav olukord: õpilased on õppeprotsessi rohkem kaasatud, õpimotivatsioon on suurenenud, paranenud on õpitulemused.

Seos riikliku arengukavaga

Haridus- ja Teadusministeeriumi äsjaloodud „Elukesva õppe strateegia 2014-2020“ (http://www.hm.ee/index.php?0513767, peatükk 4, lk 13)  seab üheks eemärgiks rakendada õppimisel ja õpetamised digitehnoloogiat tulemuslikumalt. Soovitakse, et e-õppevara arendus ja tehnoloogia võimaldavad kõigil kasutada õppetöös isiklikke digiseadmeid.

Silmaring loob veebipõhise platvormi, mis kohandub kõikide seadmetega (arvuti, tahvelarvuti, nutitelefon), ei vaja installeerimist ja on kättesaadav kõikidele huvigruppidele sõltumata indiviidi seadme operatsioonisüsteemist (Windows, Android või iOS).

Seos KOV-i arengukavaga

Teenuse piloteerimist Tartus toetab linna arengukava (http://bit.ly/tartu2020), mis seab eesmärgiks Tartu kujundamise teadmuslinnaks. Käesoleval hetke samme toetab ka kehtiv koalitsioonilepe (http://bit.ly/tartu-koalitsioonilepe), mille peatükk „Eesti hariduskeskus“ (lk 5) väljendab soovi viia õpetamine ja õppimine Tartus uude ajajärku ja kujundada Tartust hariduslike nutirakenduste arendus- ja kompetentsikeskuse.

Projekti rahastab summas 29 965,16 eurot Eesti-Šveitsi koostööprogrammi Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital. (Rohkem infot http://kysk.ee/vyf)

Loe edasi

KES JOOVAD KÕIGE ROHKEM KOHVI? KONTORITÖÖTAJAD, RIIGITÖÖLISED VÕI ETTEVÕTJAD ?

Alusta hommikut kohviga

Tööinimesed vast teavad, et kohvita tööpäeva alustada ei ole mõistlik ega võimalik ning kohvipaus üheskoos kolleegidega on tööpäeva üks parematest osadest. Päeva jooksul tarbitud kohvi kogus on suuresti sõltuvuses aga sellest, millise ameti esindajad me oleme – ning sugugi ei tarbi kõige enam kohvi vaid kontoritöötajad.

Suurbritannias läbi viidud uuringust selgus (mõnevõrra loogiliselt), et kõige suuremad kohvijoojad on stressirikaste ametite esindajad: suurimad kohvisõltlased on ajakirjanikud, kellel on tihedalt kannul politseinikud ja õpetajad. Seejuures selgus, et kõigist 10 000st uuringust osalenust lausa 85% joob päevas vähemalt kolm tassi kohvi ning 70% usub, et ilma kohvita nad oma tööülesandeid hästi teostada ei suudaks. Samuti tuli uuringust välja, et mehed joovad kohvi veidi enam kui õrnema soo esindajad.

Millest aga tuleneb see, et mõni amet eeldab suuremat kohvitarbimist kui teine? Uuringu läbiviijate sõnul võib põhjus peituda nii teatud ametitega kaasas käivast kõrgendatud nõudmistest kui ka hilistest töötundidest, mis on sageli seotud ületöötamise ja töötajate puudusega. Oleme ju kõik kuulnud noortest reporteritest, kes veel hilistel õhtutundidel allikaid kätte üritavad saada, näinud väsinud politseipatrulle öisel ajal söögikohtades keha kinnitamas ning õpetajaid enne koolitundide algust paaniliselt kontrolltöid parandamas. Ehkki stress nende ametite esindajatel on kõrge, annab kohv neile energiat tööülesannetega hakkama saamiseks ning aitab tänu aju serotoniinitaseme tõstmisele ka muremõtetega paremini hakkama saada.

Suurimad kohvitarbijad ametikohtade kaupa on:

  1. Ajakirjanikud ja meediavaldkonna töötajad
  2. Politseiametnikud
  3. Õpetajad
  4. Torulukksepad ja kaubandustöötajad
  5. Meditsiiniõed ja meditsiinitöötajad
  6. Ettevõtete juhtivtöötajad
  7. Telefonimüügi operaatorid
  8. IT-töötajad
  9. Jaemüügi töötajad
  10. Sõidukijuhid
Loe edasi