Kogukonna õpiveebi piloot – KÜSK Šveitsi VÜF toel

Projekt “Kogukonna õpiveebi piloot” viiakse läbi Silmaring 01.08.2014 – 31.08.2015.

Projekti ülevaade

Plaan on viia ellu kaasava õpiveebi kontseptsioon, mis loob uue kogukondades uue ajastu IKT-l põhineva kommunikatsioonimudeli. See nihutab fookuse praeguselt hinnete kontrollilt arutelule õpisisu üle. Õpetaja töövahendid muutuvad kaasaegsemaks, mis võimaldab tunde paremini ette valmistada ja neid huvitavamalt läbi viia, samuti suureneb tema töö efektiivsus. Lõppkasusaajatena võidavad õpilased, kelle õpimotivatsioon suureneb ja õpitulemused paranevad.

Projeki käigus loome veebiplatvormi, mida piloteerime Tartu linna koolides. Seejärel kaasame veel 20 kooli, loome veebi lisafunktsionaalsuse ja eestikeelsed veebipõhised õppematerjalid (videod, testid jm). Projekti käigus viime läbi arvuliselt koolitusi, kasvab organisatsiooni tuntus ja suureneb tegevusvõimekus. Luuakse alus õpiveebi laiendamiseks üle Eesti, millega jätkame kohe pärast käesoleva projekti lõppu.

Projekti eesmärk

Minna üle õpiku-ja-tunni (suletud) mudelilt teemapõhisele käsitlusele avatud materjalide (kogu veebis saadav info) ja avatud kommunikatsioonimudelile. Eesmärk on teha koolis õppimine kaasaegseks läbi tänapäevase tehnoloogia kasutamise. Muuta õpetaja-õpilase koostöö sujuvamaks ja tulemuslikumaks. Saavutatav olukord: õpilased on õppeprotsessi rohkem kaasatud, õpimotivatsioon on suurenenud, paranenud on õpitulemused.

Seos riikliku arengukavaga

Haridus- ja Teadusministeeriumi äsjaloodud „Elukesva õppe strateegia 2014-2020“ (http://www.hm.ee/index.php?0513767, peatükk 4, lk 13)  seab üheks eemärgiks rakendada õppimisel ja õpetamised digitehnoloogiat tulemuslikumalt. Soovitakse, et e-õppevara arendus ja tehnoloogia võimaldavad kõigil kasutada õppetöös isiklikke digiseadmeid.

Silmaring loob veebipõhise platvormi, mis kohandub kõikide seadmetega (arvuti, tahvelarvuti, nutitelefon), ei vaja installeerimist ja on kättesaadav kõikidele huvigruppidele sõltumata indiviidi seadme operatsioonisüsteemist (Windows, Android või iOS).

Seos KOV-i arengukavaga

Teenuse piloteerimist Tartus toetab linna arengukava (http://bit.ly/tartu2020), mis seab eesmärgiks Tartu kujundamise teadmuslinnaks. Käesoleval hetke samme toetab ka kehtiv koalitsioonilepe (http://bit.ly/tartu-koalitsioonilepe), mille peatükk „Eesti hariduskeskus“ (lk 5) väljendab soovi viia õpetamine ja õppimine Tartus uude ajajärku ja kujundada Tartust hariduslike nutirakenduste arendus- ja kompetentsikeskuse.

Projekti rahastab summas 29 965,16 eurot Eesti-Šveitsi koostööprogrammi Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital. (Rohkem infot http://kysk.ee/vyf)

Summary in English

The project aims to build an education website to initiate the use of a new ICT based communication model in learning communities. This will shift the focus from grades only to what is being taught at school. The teachers tools will become more effective, helping  them to prepare lessons more easily and deliver topics in a more interesting way, increasing the teachers productivity. The end result will be increased study motivation of pupils and higher academic results.

Silmaring NGO will develop a web based learning platform. In cooperation with the  City of Tartu the platform will be the implemented in the schools of Tartu. Then 20 more schools in Estonia will be included in the implementation and web based education materials will be (videos, tests etc) added. Also numerous trainings will be arranged for teachers.

During the project the organizations capability will be increased and the project will be continued without the further need of financial support. Silmaring NGO will continue to develop the website as well as expand the market to increase the social impact.

Project is supported by the Swiss NGO Fund, which is operated by National Foundation of Civil Society. (More information at http://kysk.ee/swiss-ngo-fund)

Loe edasi

Sääsed – miks nad on?

Mõnusaid suveõhtuid rikuvad nii Eestis, Ameerikas, Aafrikas kui ka peaaegu igalpool maakeral verd imevad sääsed. Verd imevad sääsed levitavad ka haigusetekitajaid (malaaria, kollatõbi jm) ja seega võivad nad olla lausa eluohtlikud.

Kuidas sääsed arenevad?

sääsevastne lähivaates

Kõik sääsed arenevad täiskasvanuks nelja etapi kaudu: muna, vastne, nukk ja valmik. Munast valmikuks saamine kestab kümmekonnast päevast nelja nädalani ja sõltub:

  • keskkonnatemperatuurist
  • toidu hulgast
  • vee keemilistest omadustest

Emane sääsk muneb umbes 200–300 muna. Munast kooruvad vastsed elavad üldiselt seisvas vees ning söövad seal pisiorganisme ja orgaanilist hõljumit, mida nad filtreerivad veest. Vastsed nukkuvad samuti vees. Nukust kooruvad valmikud on siis meile tuntud tillukesed, suhteliselt halvasti lendavad haprad putukad.

Sääse eluviis

Enamuse elust veedavad valmikud varjulistes põõsastikes,  rohus ja metsaservades. Nad lendavad vaid niiske ja tuulevaikse ilmaga, kuiva päikesepaistelise kätte sääsed ei tiku ja tuuline ilm on neile täiesti talumatu.

Millal ja miks sääsed inimesi ründavad?

Ainult emased sääsed imevad verd, sest nad peavad munemise tervis saama korraliku kõhutäie. Just verest saadud valke kasutatab emane sääsk munade arenguks. Loomade veri on sääskedele kui energiajook pikamaasportlasele: teist nii kontsentreeritud valgu- ja energiaallikat looduses lihtsalt pole.

Sääsk verd imemas
  • sääsk puurib läbi naha nii kaua, kuni jõuab sobiliku kapillaarini
  • imeb oma kehakaaluga võrreldes kahe- kuni kolmekordse koguse verd
  • imetava vere hüübimise vältimiseks ”süstib” sääsk ohvrisse oma süljenäärmete eritist

Pärast vereimemist lendab emane sääsk (vaevaliselt, sest kõhutäis on raske) seedima. Umbes nädala möödudes hakkab ta munema. Pärast munemist võib emane sääsk aga taas verd imeda ja uuesti muneda. Selline vereimemise-munemise tsükkel võib toimuda suve jooksul mitu korda.

Isased sääsed kasutavad oma iminokka üksnes taimedelt mahla imemiseks. Üsna varsti pärast paaritumist isased sääsed hoopis surevad.

Kuidas leiavad ohvrid?

Peamiselt süsihappegaasi järgi: sääsed tunnevad selle lõhna juba mõnekümne meetri kauguselt. Ohvrile lähemale jõudes orienteerub sääsk soojuskiirguse ja niiskuse järgi. Vahetus läheduses (mõni meeter) kasutavad sääsed nägemismeelt.

Enne vihma on sääsed eriti aktiivsed, sest siis pole päikest ja õhk on niiskem, mis võimaldab sääskedel mugavalt lennata. Eelkõige tähendab saabuv vihm sääskedele hulgaliselt uusi veekogusid, kuhu muneda.

Kuidas levitavad haigusi?

Sääsed levitavad muuhulgas malaariat ja kollapalavikku, kusjuures haigusetekitajad elavad sääskede süljenäärmetes. Õnneks on Eesti suvi liiga lühike ja külm, et need haigusetekitajad suudaksid sääskedes areneda.

Väiksem tõenäosus sääselt haiguse saamiseks  on see, et nakatumine toimub sääse iminoka külge jäänud nakkust tekitavatest pisikutest. See on vähetõenäoline, sest enamik pisikuid ei talu õhuhapnikku, pealegi ei tule täisimenud sääsk kunagi kohe teist korda järjest imema.

Rohkem infot selle kohta, keda sääsed ligi meelitavad leiab sellest videost ja põhjalikuma artikli leiab siit.

Loe edasi

Miks sa haigutad?

Igavus ja väsimus on tunded, mida igaüks meist vahel tunneb. Sageli jääb mulje, et sellistel puhkudel hakkame haigutama. Ometi ütlevad teadlased, et haigutamine ning selle intensiivsus on rohkem seotud hoopis keha- ning välistemperatuuriga, mitte niivõrd unisusega. 

Aju vajab jahutust

Mitte igavus, väsimus ega nälg ei aja meid haigutama, vaid hoopis ülekuumenenud aju, mis hädasti jahutamist vajab. Inimene hakkab haigutama, kui temperatuur ajus tõuseb. Suurema koguse õhu sisse hingamine aitab aju jahutada, misjärel suudab see taas efektiivsemalt tööd teha.

Samal põhjusel mõjutavad meie haigutussagedust ka aastaajad ehk väline temperatuur. Kui välistemperatuur on sama või kõrgem inimese keha temperatuurist, haigutame me vähem. Sel lihtsalt pole ju mõtet: sooja õhu sisse hingamine meie aju ei jahuta. Talvel on seevastu tõenäosus haigutama hakata suurem.

Üliõpilastega tehti uuring, kus osa hoidis otsaees külma pakki, teised aga sooja või toatemperatuuril hoitud pakki. Nende jälgimisel leiti, et katse jooksul haigutasid vähem need, kes enda otsaesist külma pakiga jahutasid. Külma vere ajju saatmine aitab hoida erksamana ning seega pole tarvis ka nii palju haigutada.

Haigutamise abiga ühest seisundist teise?

Neuroteadlane Robert Provine, tuntuim kõneleja haigutamise alal, väidab, et haigutamine on hoopis moodus minna ühest seisundist teise. Näiteks peale uinakut haigutamine muudab inimese ärksamaks või närvilises situatsioonis rahulikuks. Provine tegi oma uurimise jooksul ka vaatluse, kus jälgis lennukist esmakordselt alla hüppama minevaid sõdureid. Selgus, et haigutused hakkasid tulema täpselt enne hüppe sooritamist. 

Selline käitumisviis on sarnane ka koertele. Kui koerad kardavad mõnd olukorda, hakkavad nad sageli haigutama. Muide, haigutades saab inimenegi koert rahustada – see annab koerale märguande, et karta pole vaja. 

Midagi uut?

Võib arvata, et lähitulevikus esitlevad teadlased meile veel mitmeid uusi tulemusi haigutamise kohta. Kes oleks osanud arvata, et teeme igapäevaselt midagi nii raskesti tõlgendatavat!

Vaata ka samateemalist videot siit, kust saad muuhulgas teada, miks sõbra haigutus ka sind haigutama paneb.


Testi oma teadmisi!

1. Inimene hakkab haigutama siis, kui…
a) mõtleb igavaid mõtteid
b) aju vajab jahutust 
c) väljas on kuum ilm

2. Hommikul ärgates haigutad, kuid miks?
a) Et aju üles soojendada
b) Sest uni on veel
c) Et muutuda erksaks 

3. Sõdurid hakkasid alateadlikult haigutama täpselt enne lennukilt hüppamist,…
a) et end rahustada 
b) sest neil hakkas igav
c) et näidata end julgena
 


Õiged vastused: 1-b; 2-c; 3-a

Loe edasi