Lapitehnika. Põnev ja võimalusterohke aluspaberitehnika

Inglise keeles Paper Piecing või Foundation Paper Piecing (lühendatult FPP) nimetust kandev lapitehnika on väljakutset pakkuv vaheldus traditsioonilisele lapitööle. Mõiste FPP, eestikeelse nimetusega aluspaberitehnika, tuleneb sellest, et antud meetodi puhul kasutatakse lapitöö plokkide õmblemiseks ja ühendamiseks paberit, mis siis hiljem kanga küljest ära rebitakse.

Aluspaberitehnika hõlbustab teravate tippude ja keerukate nurkadega kujundite/piltide õmblemist ja võimaldab seeläbi luua väga täpseid ning ühesuuruseid lapitööplokke, mida tavapärasel meetodil oleks väga tülikas või lausa võimatu teostada.

Algajale võib antud meetod paista keerulise, isegi mõnevõrra tülikana, kuid tegelikkuses pole see oluliselt raskem kui nö tavaline lapitöö ega vaja ka erilisi eeldusi. Tõsi, mõningate elementaarsete õmblus- ja lapitöövahendite olemasolu ning õmblusmasina kasutamisoskus tuleb kasuks, kuid ei midagi võimatut.

Vahendid, mida vajad:

  • lõige/õpetus aluspaberitehnikas (siin näiteks vikerkaar , pliiatsikarp tasuta, ja siin teemant );
  • kangas/kangaribad, – jäägid (Happytex.ee lehel müüdavad AGF kangad on minu lemmikud, );
  • ketaslõikur ja käärid;
  • õmblusmasin, niit ja mõned nööpnõelad (soovitavalt üleõmmeldavad).

Oluline enne alustamist!

Kui kasutad internetist alla laetud pdf-failivormingus juhendit, siis väljaprintimisel tuleb teha märge lahtrisse „actual size“ või „no scaling“, et lõige oleks õiges suuruses. Eriti oluline on see kui soovid teha mitu samasugust plokki ja ühendada need suuremaks tööks. Samas vahel, mõnd üksikut plokki tehes, võib just proovida lõiget kahandada/suurendada vastavalt oma soovile. Tavaliselt on lõigetel nö kontrollruut, mille saab pärast printimist joonlauaga üle mõõta.

Nipp!!! Säti pistepikkus võimalikult lühikeseks, siis on paberis tihedamad augud ning seda on hiljem lihtsam eemaldada. Katseta ja leia sobiv pistepikkus, liiga tiheda piste korral võib paber ise rebenema hakata.

Kuidas alustada:

Õmblemise tööjuhend

1. samm

Kui lõige on prinditud, lõika erinevad osad paberist välja. Vali kangad ning soovi korral lõika ka sobivad tükid valmis. Mulle meeldib kangatükid lõigata töö käigus, kuna siis saab paremini aimu, kui suurt tükki on vaja, et see kataks vajaliku ala. Selles etapis võib ka aluspaberile värvimärkeid teha, et oleks lihtsam jälgida, mis kangas kuhu läheb.

2. samm

Aseta esimene kangatükk lõikepaberi tagumise poole vastu nii, et kanga pahupool jääks vastu paberit. Jälgi, et kangas kataks kogu soovitud ala ning ulatuks sellest ka paar sentimeetrit üle (alustuseks võib ka rohkem, hiljem tekib vilumus). Kontrolli katvust, tõstes paber vastu valgust. Esimese tüki võib kinnitada nööpnõelaga või kangaliimiga.

3. samm

Võta järgmist osa kattev kangatükk ning aseta see õige poolega vastu esimest kangast, kinnita nõelaga (vilunumad võivad ka lihtsalt sõrmede vahel hoida).

Jälgi, et teine kangatükk kataks soovitud järgmist lõike osa. Esialgu võib lihtsalt võtta suuremad tükid, kuid üks lihtne nipp kontrollimiseks on kahe lõikeosa vahelist joont mööda paber korraks tagasi murda. See näeks, siis välja nii:

4. samm

Õmble paberi poolt mööda joont ning tee algusesse ja lõppu ka paar tagurpidi pistet. Kui õmblus on tehtud, voldi kangas lahti ning pressi sõrmega või mõne abivahendiga maha. Pressida võib ka triikrauaga, kuid enamasti piisab sõrmega maha surumisest. Triikrauaga pressides tuleb olla ettevaatlik, et paber kärssama ei läheks ja prinditud jooned kuumusega triikimislaua katet ei määriks.

5. samm

Murra paber mööda kahe lõikeosa joont tagasi ning kasutades ketaslõikurit, lõika kangaservad joonlaua abil ära nii, et jääks ¼ tolli õmblusvaru (u 0,5-0,7 cm õmblusvaru).

6. samm

Õmble samal põhimõttel kõik ülejäänud tükid, kuni kogu lõikepaber on kaetud. Seejärel võta paber ette nii, et prinditud osa on üleval ja lõika ära üleliigne kangas.

7. samm

Kui lõige koosneb rohkem kui ühest osast, tuleb nüüd erinevad osad omavahel ühendada. Ettevalmistatud juhendi juures on iga õpetuse juures ka skeem, mis näitab ära ühendamise järjekorra. Säti kaks osa omavahel kokku nii, et kangaste paremad pooled oleks vastamisi ja jälgi kindlasti, et ühendatavad nurgad oleks kohakuti. Õmble läbi, vajadusel keera pistet pisut pikemaks. Pabereid veel ei eemalda!

8. samm

Nüüd eemalda kõik paberid (ole ettevaatlik, et õmblusi lahti ei rebiks).

9. samm

Nüüd kui paberid on eemaldatud pressi ja viimistle plokk triikrauaga.

10. samm

Palju õnne, su esimene aluspaberitehnikas plokk on valmis!  Nüüd tee harjutamiseks ja oskuste lihvimiseks veel mõned ja siis juba keerukamate lõigete juurde.

Nagu iga käsitöö liik, vajab ka aluspaberitehnika eelkõige katsetamist ning  harjutamist, kuid tulemus on seda väärt.

Jõudu tööle!

Loe edasi

Videomängud: lapsevanemate õudusunenäod või alahinnatud tööriistad?

Vanem generatsioon tuletab meile liigagi sageli meelde, et kui nemad noored olid, mängisid lapsed õues ja polnud mingeid vägivaldseid multikaid ja arvutimänge, mis praeguseid lapsi äkilisteks, rahututeks ja sõjakateks teevad. Aga on see asi siis päriselt nii hull?

Mõju vaimsetele oskustele

97% USA noortest mängib päevas vähemalt 1 tunni arvuti- või videomänge. Uuringus, kus inimesed mängisid iga päev kahe kuu jooksul 30 minutit Super Mariot, võis osalejatel täheldada aju hallaine suurenemist alades, mida seostatakse mälu, strateegilise planeerimise ja käelise osavusega. Sellisest efektist on enim kasu vaimsete häiretega inimestel – kõige tavalisemaid videomänge mängivad düsleksikud näiteks loevad kiiremini ja täpsemalt. Liiga palju midagi ei ole kunagi hea, kuid mõõdukas koguses videomängude mängimisel võib olla vägagi erinevaid positiivseid efekte. Meie tehnoloogiliselt arenenud ühiskonnale peaks see olema ainult vaimustav uudis. Kui suur enamus uurimustest keskenduvad mängude negatiivsele poolele siis seda ainult seepärast, et teine pool on lihtsalt unarusse jäetud.

Kaasatus haridusse

Haridusteemalisi mänge rakendatakse koolides üle maailma näiteks matemaatika või liiklusohutuse õppimisel. Mängud parandavad laste tähelepanuvõimet ja oskust märgata detaile. Kui tavaline inimene suudab korraga jälgida ja jälitada 3-4 objekti, siis mängurid jõuavad silma peal hoida lausa 6-7 esemel.

Väidetavalt eristavad action-videomängurid palju paremini halle toone ning see leiab kasutust ka silma nägemise parandamise ühe alternatiivse meetodina. Ei tasu loota, et nii kaob lühi- või kaugnägelikkus, kuid silm õpib olemasolevat infot paremini analüüsima ja mõju kestab kuid pärast mängimise lõpetamist. Selleks tuleb osata ka mängu valida, sest uuringus, kus 9 nädala jooksul mängis esimene rühm noori 50 tundi Sims 2 ja teine rühm Call of Duty 2, oli action mäng 43% edukam tonaalsuse eristamise arendamises.

Militaarsed rakendused

USA sõjaväebaasides võib kohata suuri ekraane konsoolide ja pultidega, sest lisaks nägemisele arendab mängimine ka käelist oskust. Sama on täheldatud noorte kirurgide puhul – eelneva videomängude kogemusega tudengid on patsientide lõikumisel osavamad. Lisaks on Pentagon võtnud appi spetsiaalse videomängu, et tuvastada juba varakult märke võimalikust post-traumaatilisest stressihäirest. Seega võime öelda, et videomängudest on kasu ka meditsiinis.

Võitlusrelv vananemise vastu

Ja vastulöögiks meie eakamatele maailmakaaslastele – videomängude mängimine võib vähendada ka aju vananemist lausa 7 aasta võrra, sest nõuab omajagu vaimset energiat, mis hoiab aju tegevuses.

Ent kindlasti ei tohi ununeda pehmesse tugitooli ning aegajalt tuleb siiski ka pea õue pista ja hingata värsket õhku.

Näiteid headest ja mitte nii headest videomängudest leiad näiteks siit.

Loe edasi

Miks mõni asi tundub soojem kui teine?

Puutudes igapäevaelus kokku erinevate esemetega, võib märgata, et mõned esemetest tunduvad katsudes justkui külmemad kui teised. Võrreldes näiteks mõnd toas olevat metalleset raamatuga, tundub raamat käega katsudes millegipärast soojem. Esemete temperatuuri mõõtmisel ilmneb aga, et mõlemad on tegelikult sama temperatuuriga.

Soojusjuhtivus

Pannes metallist lusika kuuma veega täidetud kruusi, muutub lusikas peagi sama kuumaks kui vesi. Ah et miks? Kuuma vee kiiresti liikuvad molekulid panevad kokkupuutel külma metallist lusikaga kiiremini liikuma ka selle molekulid. Nii liigub soojus aina edasi, muutes lusikagi kuumaks. Soojuse edasi liikumisel vesi jahtub, sest annab osa oma kuumusest edasi ning lõpuks on lusikas ja vesi sama temperatuuriga.
Seda protsessi kirjeldab soojusjuhtivus.

  • Soojusjuhtivus ehk soojusenergia kandumine kuumemalt kehalt külmemale molekulidevaheliste põrgete tagajärjel. Soojusjuhtivus on üks soojusülekande vorme.

Lihtsalt öeldes kandub kruusi soojus üle ka lusikale ning sealt omakorda ruumi edasi. Miks näiteks jahtub kohv laual seistes? Põhjus on lihtne: soojus kandub kruusist laiali üle kogu ruumi.  

Hea soojusjuht või mitte?

Seda, kui soe või külm mingi ese meile tundub, tunnetame me nahas asuvate retseptorite abiga. Siiski ei tunneta me asja otsest temperatuuri, vaid seda, kui kiiresti see soojusenergiat meile kas üle kannab või hoopis võtab. Paber pole nii hea soojusjuht kui metall ning seetõttu tunneme me pabermaterjalist raamatut ka soojemana. Lisaks paberile on halvad soojusjuhid ehk soojust mitte ära kandvad veel ka näiteks jää, vesi, klaas, õhk.  

Metall on hea soojusjuht – omandab soojust kiiresti ning kannab hästi soojust üle soojematelt osadelt külmematele. Katsudes käega metalli, „röövib“ metall käesoojust. Muide, sarnasel põhjusel ei tohiks talvel ka keelt jäätunud metalli vastu panna. Inimese keel pole nii hea soojusjuht kui metall ning kuna metall omandab soojust kiiremini kui meie keha toota jõuab, võtab külm metall keelel olevast ilast kogu soojuse. Selle tõttu ila temperatuur langeb ning vesi jäätub keele pindmistes osades, liimideski keele metalli külge. 

Vaata ka samateemalist videot siit.


Testi oma teadmisi! 
 

1. Miks tunnetame pabermaterjalist raamatut soojana?
a) Sest paber omandab soojust kiiresti
b) Sest paber ei kanna soojust ära
c) Sest paber on hea soojusjuht

2. Soojusenergia kandub kuumemalt kehalt külmemale…
a) molekulide lagunemise tagajärjel
b) õhu liikumise tagajärjel
c) molekulidevaheliste põrgete tagajärjel 

3. Metall…
a) ei omanda soojust
b) omandab soojust kiiresti 
c) on halvem soojusjuht kui jää
 


Õiged vastused: 1-b; 2-c; 3-b

Loe edasi