Videomängud: lapsevanemate õudusunenäod või alahinnatud tööriistad?

Vanem generatsioon tuletab meile liigagi sageli meelde, et kui nemad noored olid, mängisid lapsed õues ja polnud mingeid vägivaldseid multikaid ja arvutimänge, mis praeguseid lapsi äkilisteks, rahututeks ja sõjakateks teevad. Aga on see asi siis päriselt nii hull?

Mõju vaimsetele oskustele

97% USA noortest mängib päevas vähemalt 1 tunni arvuti- või videomänge. Uuringus, kus inimesed mängisid iga päev kahe kuu jooksul 30 minutit Super Mariot, võis osalejatel täheldada aju hallaine suurenemist alades, mida seostatakse mälu, strateegilise planeerimise ja käelise osavusega. Sellisest efektist on enim kasu vaimsete häiretega inimestel – kõige tavalisemaid videomänge mängivad düsleksikud näiteks loevad kiiremini ja täpsemalt. Liiga palju midagi ei ole kunagi hea, kuid mõõdukas koguses videomängude mängimisel võib olla vägagi erinevaid positiivseid efekte. Meie tehnoloogiliselt arenenud ühiskonnale peaks see olema ainult vaimustav uudis. Kui suur enamus uurimustest keskenduvad mängude negatiivsele poolele siis seda ainult seepärast, et teine pool on lihtsalt unarusse jäetud.

Kaasatus haridusse

Haridusteemalisi mänge rakendatakse koolides üle maailma näiteks matemaatika või liiklusohutuse õppimisel. Mängud parandavad laste tähelepanuvõimet ja oskust märgata detaile. Kui tavaline inimene suudab korraga jälgida ja jälitada 3-4 objekti, siis mängurid jõuavad silma peal hoida lausa 6-7 esemel.

Väidetavalt eristavad action-videomängurid palju paremini halle toone ning see leiab kasutust ka silma nägemise parandamise ühe alternatiivse meetodina. Ei tasu loota, et nii kaob lühi- või kaugnägelikkus, kuid silm õpib olemasolevat infot paremini analüüsima ja mõju kestab kuid pärast mängimise lõpetamist. Selleks tuleb osata ka mängu valida, sest uuringus, kus 9 nädala jooksul mängis esimene rühm noori 50 tundi Sims 2 ja teine rühm Call of Duty 2, oli action mäng 43% edukam tonaalsuse eristamise arendamises.

Militaarsed rakendused

USA sõjaväebaasides võib kohata suuri ekraane konsoolide ja pultidega, sest lisaks nägemisele arendab mängimine ka käelist oskust. Sama on täheldatud noorte kirurgide puhul – eelneva videomängude kogemusega tudengid on patsientide lõikumisel osavamad. Lisaks on Pentagon võtnud appi spetsiaalse videomängu, et tuvastada juba varakult märke võimalikust post-traumaatilisest stressihäirest. Seega võime öelda, et videomängudest on kasu ka meditsiinis.

Võitlusrelv vananemise vastu

Ja vastulöögiks meie eakamatele maailmakaaslastele – videomängude mängimine võib vähendada ka aju vananemist lausa 7 aasta võrra, sest nõuab omajagu vaimset energiat, mis hoiab aju tegevuses.

Ent kindlasti ei tohi ununeda pehmesse tugitooli ning aegajalt tuleb siiski ka pea õue pista ja hingata värsket õhku.

Näiteid headest ja mitte nii headest videomängudest leiad näiteks siit.

Loe edasi