Lapitehnika. Põnev ja võimalusterohke aluspaberitehnika

Inglise keeles Paper Piecing või Foundation Paper Piecing (lühendatult FPP) nimetust kandev lapitehnika on väljakutset pakkuv vaheldus traditsioonilisele lapitööle. Mõiste FPP, eestikeelse nimetusega aluspaberitehnika, tuleneb sellest, et antud meetodi puhul kasutatakse lapitöö plokkide õmblemiseks ja ühendamiseks paberit, mis siis hiljem kanga küljest ära rebitakse.

Aluspaberitehnika hõlbustab teravate tippude ja keerukate nurkadega kujundite/piltide õmblemist ja võimaldab seeläbi luua väga täpseid ning ühesuuruseid lapitööplokke, mida tavapärasel meetodil oleks väga tülikas või lausa võimatu teostada.

Algajale võib antud meetod paista keerulise, isegi mõnevõrra tülikana, kuid tegelikkuses pole see oluliselt raskem kui nö tavaline lapitöö ega vaja ka erilisi eeldusi. Tõsi, mõningate elementaarsete õmblus- ja lapitöövahendite olemasolu ning õmblusmasina kasutamisoskus tuleb kasuks, kuid ei midagi võimatut.

Vahendid, mida vajad:

  • lõige/õpetus aluspaberitehnikas (siin näiteks vikerkaar , pliiatsikarp tasuta, ja siin teemant );
  • kangas/kangaribad, – jäägid (Happytex.ee lehel müüdavad AGF kangad on minu lemmikud, );
  • ketaslõikur ja käärid;
  • õmblusmasin, niit ja mõned nööpnõelad (soovitavalt üleõmmeldavad).

Oluline enne alustamist!

Kui kasutad internetist alla laetud pdf-failivormingus juhendit, siis väljaprintimisel tuleb teha märge lahtrisse „actual size“ või „no scaling“, et lõige oleks õiges suuruses. Eriti oluline on see kui soovid teha mitu samasugust plokki ja ühendada need suuremaks tööks. Samas vahel, mõnd üksikut plokki tehes, võib just proovida lõiget kahandada/suurendada vastavalt oma soovile. Tavaliselt on lõigetel nö kontrollruut, mille saab pärast printimist joonlauaga üle mõõta.

Nipp!!! Säti pistepikkus võimalikult lühikeseks, siis on paberis tihedamad augud ning seda on hiljem lihtsam eemaldada. Katseta ja leia sobiv pistepikkus, liiga tiheda piste korral võib paber ise rebenema hakata.

Kuidas alustada:

Õmblemise tööjuhend

1. samm

Kui lõige on prinditud, lõika erinevad osad paberist välja. Vali kangad ning soovi korral lõika ka sobivad tükid valmis. Mulle meeldib kangatükid lõigata töö käigus, kuna siis saab paremini aimu, kui suurt tükki on vaja, et see kataks vajaliku ala. Selles etapis võib ka aluspaberile värvimärkeid teha, et oleks lihtsam jälgida, mis kangas kuhu läheb.

2. samm

Aseta esimene kangatükk lõikepaberi tagumise poole vastu nii, et kanga pahupool jääks vastu paberit. Jälgi, et kangas kataks kogu soovitud ala ning ulatuks sellest ka paar sentimeetrit üle (alustuseks võib ka rohkem, hiljem tekib vilumus). Kontrolli katvust, tõstes paber vastu valgust. Esimese tüki võib kinnitada nööpnõelaga või kangaliimiga.

3. samm

Võta järgmist osa kattev kangatükk ning aseta see õige poolega vastu esimest kangast, kinnita nõelaga (vilunumad võivad ka lihtsalt sõrmede vahel hoida).

Jälgi, et teine kangatükk kataks soovitud järgmist lõike osa. Esialgu võib lihtsalt võtta suuremad tükid, kuid üks lihtne nipp kontrollimiseks on kahe lõikeosa vahelist joont mööda paber korraks tagasi murda. See näeks, siis välja nii:

4. samm

Õmble paberi poolt mööda joont ning tee algusesse ja lõppu ka paar tagurpidi pistet. Kui õmblus on tehtud, voldi kangas lahti ning pressi sõrmega või mõne abivahendiga maha. Pressida võib ka triikrauaga, kuid enamasti piisab sõrmega maha surumisest. Triikrauaga pressides tuleb olla ettevaatlik, et paber kärssama ei läheks ja prinditud jooned kuumusega triikimislaua katet ei määriks.

5. samm

Murra paber mööda kahe lõikeosa joont tagasi ning kasutades ketaslõikurit, lõika kangaservad joonlaua abil ära nii, et jääks ¼ tolli õmblusvaru (u 0,5-0,7 cm õmblusvaru).

6. samm

Õmble samal põhimõttel kõik ülejäänud tükid, kuni kogu lõikepaber on kaetud. Seejärel võta paber ette nii, et prinditud osa on üleval ja lõika ära üleliigne kangas.

7. samm

Kui lõige koosneb rohkem kui ühest osast, tuleb nüüd erinevad osad omavahel ühendada. Ettevalmistatud juhendi juures on iga õpetuse juures ka skeem, mis näitab ära ühendamise järjekorra. Säti kaks osa omavahel kokku nii, et kangaste paremad pooled oleks vastamisi ja jälgi kindlasti, et ühendatavad nurgad oleks kohakuti. Õmble läbi, vajadusel keera pistet pisut pikemaks. Pabereid veel ei eemalda!

8. samm

Nüüd eemalda kõik paberid (ole ettevaatlik, et õmblusi lahti ei rebiks).

9. samm

Nüüd kui paberid on eemaldatud pressi ja viimistle plokk triikrauaga.

10. samm

Palju õnne, su esimene aluspaberitehnikas plokk on valmis!  Nüüd tee harjutamiseks ja oskuste lihvimiseks veel mõned ja siis juba keerukamate lõigete juurde.

Nagu iga käsitöö liik, vajab ka aluspaberitehnika eelkõige katsetamist ning  harjutamist, kuid tulemus on seda väärt.

Jõudu tööle!

Loe edasi

Nuputamisülesanded

Ülesanne 1

Teie ees on malelaud ning selle kõrval 8 merekivi, mille sees on peidus iidne kuri vaim. Kuri vaim vallandub juhul, kui vähemalt kaks merekivi on malelaual samal joonel horisontaalselt, vertikaalselt või diagonaalselt.
Teie ülesanne on merekivid malelauale paigutada selliselt, et iidne kuri vaim kividest välja ei pääseks ja rannarahvast kimbutama ei hakkaks.

Vastus:

Siin on kaks lahendusvarianti. Millel on pööramisest tulenevalt 4 variatsiooni.

Tavaliselt lahendatakse ülesanne katsetamisega. Aga võimalik on kasutada ka loogikat. Me teame, et iga kivi peab olema eraldi reas vertikaalselt ja horisontaalselt. Samuti me teame, et 4 kivi peab olema valgel ruudul ja 4 mustal ruudul.

Ülesanne 2

Teie ees on kalake, kes ujub vastuvoolu. Kalake on aga väsinud ja tahaks pärivoolu ujuda.
Teie ülesanne on kalakest aidata ning muuta vaid kolme tiku asukohta nii, et kala saaks vooluga samas suunas ujuda.

Vastus:

Ülesanne 3

Teil on kasutada paber, mis on jaotatud kaheksaks ruuduks. Igal ruudul on numbrid 1-8 (mõlemal pool samad numbrid).
Teie ülesanne on paber kokku voltida selliselt, et kõik numbrid oleksid üksteise alla järjestatud. Number 1 kõige pealmine ja number 8 kõige all. Voltida võib vaid mööda jooni, st ruute kolmnurkadeks vm kujunditeks voltida ei tohi.

Vastus:

Lahenduskäike on mitmeid. Üks neist on järgmine:

  • Võta paber ette selliselt nagu ülaltoodud pildil.
  • Voldi paber vertikaalselt keskelt kokku nii, et 4 on 1 peal, 7 on 8 peal jne.
  • Voldi allesjäänud neljane ruudustik horisontaalselt keskelt kokku. Nii, et 5 läheb 4 peale ja 6 läheb 7 peale.
  • Volditud paberi keskel on koos 4 ja 5. Voldi need koos number 6 peale. Välimine paber koos 1 ja 2ga jäävad paigale.
  • Voldi 1 ja 2 paksema osa peale.

Ülesanne 4

Kohalik kalamees tahtis teha hästi püüdvat kalavõrku. Välja aga tuli hoopis veider muster, mida näete allpool.
Teie ülesanne on ära lugeda, mitu ruutu on selles mustrifragmendis.

Vastus:

Mustris on kokku 24 ruutu.

Loe edasi

Üldandmed koormustesti kohta

Maksimaalse füüsilise töövõime all mõeldakse uuritava võimet sooritada teatud aja jooksul tööd, sellise intensiivsusega, millega saavutatakse hapniku maksimaalne tarbimine. Hapniku tarbimine töötavate lihaste poolt, järk-järgult tõuseb vastavalt koormusele.

Siiski inimese organism suudab kompenseerida suurenenud hapnikutarbimist vaid mingi piiri saavutamiseni. Maksimaalset hapnikukogust, mida organism on võimeline utiliseerima, tõusva koormuse ajaühiku jooksul, nimetatakse hapnikupiiriks või maksimaalseks hapnikutarbimiseks.

Kui maksimaalse hapnikutarbimise saavutamisele järgneb füüsilise koormuse tõstmine, ei suuda organism enam tagada vajaliku hapnikukoguse saamist. Sellest tulenevalt, tekib uuritaval järsk  väsimus, mis ei luba tal tööd edasi teha. Koormustesti eesmärgiks ongi antud piiri leidmine.

On olemas mitu koormustesti liiki (veloergomeetri peal):

  • Mitmeastmeline koormus; üheastmeline koormus tuleneval põhiainevahetusest suurusest
  • Üheastmeline koormus (Astrandi test)
  • Kaheastmeline koormus (PWC 170)
  • Kolmeastmeline koormus („Rootsi“ test)

Mitmeastmeline koormus

Läbiviimise metoodika:

Teostatakse EKG istuvas asendis, seejärel algab koormusperiood. Koormus tõuseb astmete kaupa, sammuga 25 või 50 Vt. Iga astme kestvus peab olema 3-5 minutit stabiilse seisundi saavutamiseks (Steady state). Proovi lõpetakse uuritava submaksimaalse südamelöökide sageduse (SLS) saavutamisel (75-85% ealisest maksimumist), või kui tekivad kliinilised või elektrokardiograafilised, proovi lõpetamise kriteeriumid.

Koormuse ajal teostatakse EKG ning fikseeritakse arteriaalset vererõhku. Seejärel teostatakse puhkeperioodi ajal veel üks EKG.

Kaheastmeline koormus (PWC 170)

Läbiviimise metoodika:

Teostatakse EKG istuvas asendis, seejärel uuritaval palutakse üksteise järel teostada kaks mõõduka intensiivsusega koormust, mis on jagatud 3-minutiliste puhkeintervallidega. Iga koormus kestab 4-5 minutit. Esimese astme koormuse raskuseaste määratakse tabelite järgi, arvestades SLS tugevusest esimese koormuseastme ajal. Füüsiline töövõime  PWC 170 proovi ajal, on selline füüsilise koormuse võimsus, mille ajal SLS saavutab 170 lööki/minutis. 170 lööki/minutis SLS valik, määratakse sellega, et SLS 100-110 kuni 170-180 lööki/minutis, iseloomustab kardiopulmonaalse süsteemi optimaalse funktsioneerimise tsooni, koormuse ajal. Füüsilist töövõimet südame löögisagedusel, mis on võrdne 170 lööki/minutis (PWC 170) arvestatakse valemi järgi: PWC 170 : М1+( М2-М1) * ( 170-SLS1) / ( SLS2-SLS1 ).

Edasi, arvestades saadud PWC 170 tähendusega, hinnatakse füüsilist töövõimet.

Loe edasi